languages
menu

Puerto de la Cruz - Risti Sadam


Aastaid tagasi sai loetud ühe inglismanni memuaare (tema nimi kahjuks ei meenu), kus ta kirjeldab Tenerife saarele kolimist, mäletamist mööda 19. sajandil. Tollal olid Kanaarid, mida kutsuti lihtsalt ka Lääne-Aafrika saarteks, kauged maad, kuhu Inglismaalt kolinud kaupmehed andsid endile aru, et siin kaugel tuleb neil eluga hakkama saada vaat, et kuni pensionipõlveni. Kui neil aga pärast pikki eemalolekuaastaid õnnestus taas sünnimaale reisida, oli viimane neile üsna võõraks jäänud.

«Pikk komandeering» algas neil Põhja-Tenerife ranniku lähedal lainetel kiikuval laeval, nädalapäevi kestnud karantiiniga. Tekilt sai imetleda Orotava oru maalilisi nõlvu, mis tundusid kui käega katsutavad. Miilide kaugusele jäid ka loorberimetsade vahelised kitsad teerajad, mis jõudsid välja Puerto de la Cruzi ja La Lagunasse. Saare lõunatippu viivad teed aga kulgesid üle mägede ja piki rannikut. Teekond lõunasse oli kohati koguni ohtlik ja väsitav, kuid see-eest olid seda rännakut saatmas hingematvad vaated ookeanile.

19. sajandi lõpuks oli Puerto de la Cruzist saanud Kanaaride turismihäll, kuna just sinna rajati arhipelaagi esimene sanatoorium, mis Euroopast tulnud tõbistele ravivõimalusi pakkus. Puerto de la Cruzi «uus» ajalugu ulatub aastasse 1502, kust pärinevad esimesed teadaolevad ülestähendused kaluriküla ja väikese sadama kohta. Umbes sada aastat hiljem ehitati sinnasamasse, Orotava oru külakesse, esimene kirik koos väljakuga. Oma hiilguse saavutas «Risti Sadam» 18. sajandi esimesel poolel, pärast seda kui vihane vulkaan osa tollal tähtsast sadamalinnast Garachicost enda alla oli matnud.

Tänapäeval on Puerto de la Cruz umbes 30 tuhande elanikuga linnake, mis meelitab peamiselt just Skandinaavia ja Kesk-Euroopa talvitujaid. Väikelinna omapärane ja koloriitne, Mandri-Hispaania ja Kanaaridele omaste elementidega põimunud arhitektuur, on kodulinnaks nii populaarsele Loro Parque-le (rajatud 1970) kui ka botaanikaaiale (rajatud 1788).

Puerto de la Cruzist on pärit ka mitmeid silmapaistvaid inimesi nagu näiteks Agustin de Betancourt (1758-1824), kuulsate Betancourtide järeltuija, arhitekt ja insener, kes muuhulgas pani aluse Vene Impeeriumi transpordisüsteemile ja projekteeris mitmeid suursugususest tulvil maju Peterburis ja Moskvas. Arvukate kirjameeste seas, kes hiljem Puerto de la Cruzi tänavate tolmu oma jalgadelt pühkisidd, on märkimisväärseim kindlasti Tomás de Iriarte (1750-1791), kelle valmides lendavad jänesed, eeslid puhuvad flööti ning siidiussid ja ämblikud koovad kauneid kangaid.

 

Fotod: Lenar Zabbarov.
1 / 15
2 / 5
3 / 5
4 / 5
2 / 5
3 / 5
4 / 5
2 / 5
3 / 5
4 / 5
2 / 5
3 / 5
4 / 5
4 / 5
5 / 5
3 / 5
4 / 5
2 / 5
3 / 5
4 / 5
2 / 5
3 / 5
4 / 5
2 / 5
3 / 5
4 / 5
4 / 5
4 / 5
4 / 5
5 / 5

 

 

Huvitavat

Huvitavat

Kinnisvara Tenerifel

Kliima

 

 

 

galleryapart

© 2012-2024 TenerifeSiesta. All Rights Reserved.