• AVALEHT
• ESILEHELE
• TENERIFEST

• MAJUTUS
• KINNISVARA
• MEELELAHUTUS
• AUTORENT
• PILDIALBUMID
• KONTAKT

TENERIFE - IGAVESE KEVADE SAAR!

TENERIFE SAAR, mis meelitab aastas kohale palju turiste ja on veidi väiksem kui Saaremaa, pole ideaalne paik ainult rannapuhkuseks, vaid ka veealusteks seiklusteks ning pilvepiiril looklevatel mägiradadel uitamiseks. Unustamatuid elamusi jagub saarel ka neile, keda köidab lustakas ööelu või siinne köögikunst, sest tuhat ja tuline! – kanaarlased ei koonerda oma andega vaagnaid parimate hõrgutistega täites.
Näiteks külastas Kanaari saari 2019. aastal ligi 15,2 miljonit inimest, mis on pea seitse korda enam kui saarestiku rahvaarv kokku. Neist veidi üle 6 miljoni valis sihtkohaks Tenerife. Need Atlandi ookeani saared pakuvad igal aastaajal mõnusat puhkuseõhkkonda nii noortele kui vanematele.

Kanaari saared koosnevad seitsmest suurest ja kuuest väikesest vulkaanilise päritoluga saarest kogupindalaga 7447 km². Neist suurim ja ka tuntuim on Tenerife (2034 km²), mis on tekkinud 20–50 miljoni aasta eest. Aafrika rannikust lahutab saari vaid 108 km. Kanaari saartel elab 2 118 519 elanikku, neist 908 555 (2011) Tenerifel.
Juba 15-16.sajandil hakkas elavnema kogu Euroopa huvi Kanaari saarte vastu. Vallandus eurooplaste emigreerumine saartele ning samal ajal kanaarlaste emigreerumine Ameerikasse, kuna saared olid sageli Ameerika mandrile suundunud laevade peatuspaigaks. Ka olid Kanaari saared Atlandi ookeanil seilavatele piraatidele varjupaigaks.
XX sajandil konkureerisid Gran Canaria ja Tenerife pealinnad kogu saarestiku pealinna tiitlile. Kujunes ida- ja lääneprovints. Nagu kogu Hispaanias, nii valitses ka Kanaaridel aastatel 1936–1975 Franco diktatuur ning pärast diktaatori surma algas riigis kiire majanduslik tõus ning demokraatia areng. Nüüdseks on Hispaania jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ning Kanaari saared said autonoomia 1982. aastal.
Kanaaridel nagu terves Hispaanias on riigikeeleks hispaania keel, kuid kanaarlaste räägitaval keelel on märgatav portugali keele mõju, nii nagu ka Kuubal, Puerto Ricos, Venezuelas ja Uruguais. Ka on veel tänapäeval Tenerifel kõneldavale hispaania keelele guantšidelt päritud keele mõju (guagua – hisp.k autobús; guiri – extranjero; millo – maiz; moho – salsa jne.)
Tenerife paikneb subtroopilises kliimavöötmes ja seetõttu langeb siin õhutemperatuur harva alla 19° ning sama harva tõuseb üle 30°. Kuid kliima on kõigest üks põhjus, mis meelitab aastast aastasse saart külastama miljoneid inimesi. Päikesevannide kõrval eelistavad teised leida vastuseid saladustele, mis peituvad mägedes, orgudes ja ookeanisügavustes.
Tenerife rannajoon on ligi 269 km pikk, loogeldes Los Gigantese järskudest kaljudest Las Teresitase liivarannani saare kaguosas. Populaarseimad rannad on saare lõunaosa kuurortides – Playa de las Américases ja Los Cristianoses. Veidi põhja poole jääb pikk El Medano rand, mida on nimetatud üheks parimaks surfirannaks maailmas.
Tenerife keskosas, 3718 meetri kõrgune vulkaan Pico del Teide on Hispaania kõrgeim mäetipp, millele tõusmist saadavad erinevad lummavad vaated – pärast lopsakaid männimetsi mäenõlval järgneb kuumaastikule sarnanev vaatepilt, kus kõrguvad kaljurünkad ja looklevad hangunud laavajoad juhatavad teed vulkaani kraatrisse. Seda maastiku «tantsu» on väidetavalt kasutatud erinevates filmides, nagu näiteks «Tähtede sõjad», «Ahvide planeet» jne.
Saare pealinnas Santa Cruz de Tenerifes elab 222 000 inimest ja linna sadam on üks tihedama laevaliiklusega sadamaid Hispaanias. Arhitektuuris võib kõikjal kohata Euroopa kultuuri mõju (inglise, flaami, normandi). Linna muuseumides on võimalus lähemalt tutvuda saare ajaloo ning kultuuriga. Eraldi äramainimist väärib 2003.aastal valminud Auditorium, mis meenutab kuulsat Sydney Ooperimaja.
Sisemaa poole jääb saare endine pealinn La Laguna mis on Tenerife üks kaunima arhitektuuriga linnu. Vanad härrastemajad ääristavad kitsaid tänavaid, nende puidust rõdud on tüüpiline näide kohalikust arhitektuurist.
La Orotava, mis asub saare põhjaosas viljakas orus, ümbritsetuna viinamarja- ja banaaniistandustega, võiks olla La Laguna peamine rivaal kauneima linna auhinnale.
Põhjarannikul asub Puerto de la Cruz mis on kuurortina tuntust kogunud juba sajandeid. Siin on ka populaarne Loro Parque, mis on tuntud eksootilise floora ja fauna poolest.
Veidi lääne pool asub Garachico, kunagine saare suurim sadamalinn, mida läbi aegade on tabanud õnnetus õnnetuse otsa – tormid, tulekahjud, katk ja 1706 aastal mattus suurem osa Garachicost laava alla. Elanikud aga on oma linna alati uuesti üles ehitanud ja tänaseks on sellest kujunenud turistide seas üks populaarsemaid peatuskohti. Saare edelaosas sugugi mitte vähem tuntud Teno rahvuspark on aga üks neist piirkondadest, kus on võimalik tutvuda turismiärist suuresti puutumatu, traditsioonilise Tenerifega. Saarel on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Teide rahvuspark, mis on enimkülastatud Hispaanias ja üks külastatumaid maailmas.

Tenerife maamärk - Pico del Teide

Pico del Teide – maamärk keset Tenerife saart – kõrgus merepinnast on 3718 meetrit ja mere põhjast 7000 meetrit. See on Hispaania kõrgeim tipp ja maailmas kolmandaks suurim vulkaanimägi. Teideks ristisid mäe hispaanlased, kuid saare esimesed asukad guantšid nimetasid mäge Echeyde’ks. 1700-1800-ndatel kutsuti tulemäge Pico-mäeks.
El Teide puhul on tegu kiht- ja tegevvulkaaniga, mis viimati purskas aastal 1909. Mäge peetakse ka tänapäeval nende 16 vulkaani hulka, millel Rahvusvaheline Vulkanoloogia ja Geokeemia Assotsiatsioon IAVCEI hoolikalt silma peal hoiab.
Tenerife on vulkaanilise päritoluga suhteliselt noor saar ja esimene dokumenteeritud purse toimus 1492. aastal, millest on teada meresõitja Kolumbuse logiraamatu järgi. Geoloogid on uurinud ka vulkaani varasemaid purskeid, kuid nende täpsed toimumisaastad pole selgunud.
Tänapäevase saare kohale tekkis suhteliselt kiiresti, vähem kui 3 miljoni aastaga kolm vulkaani, mis hiljem omavahel kokku kasvasid, milleks kulus omakorda 5 miljonit aastat. Nende kolme vulkaani ühinemiskohal asubki Teide.
Suvisel ajal, mil Teide tipp pole lumega kaetud, muudab mägi värvi ja väljanägemist vastavalt sellele, millisest küljest päike seda valgustab. Päikeseloojangu ajal muutuvad mäenõlvad punaseks, kuid kohtab muidki värve, mis loob Teidele müstilise väljanägemise.
Mägi ja selle kaldeera (vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm) Las Cañadas raadiusega 48 meetrit kuulub Teide rahvusparki (Parque Nacional del Teide), mis on rajatud aastal 1954 ning on tänaseks kujunenud Kanaari saarte populaarseimaks külastuskohaks. Las Cañadas on tekkinud 150 tuhat aastat tagasi võimsa plahvatusliku purske tagajärjel.
Parki külastab aastas ligi 3 miljonit inimest, olles sellega Euroopa kõige külastatavam rahvuspark ja maailmas Fudžijama (3,5 miljonit külastajat aastas) järel teine. Rahvuspargi kogupindala on 189 km². Aastast 2007 kuulub Teide UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Läbi rahvuspargi kulgeb edela suunas tee, mille kõrval 2356 meetri kõrgusel on funikulööri väljumise jaam. Ülemine köisraudteejaam on 8 minutilise sõidu ehk 3555 meetri kõrgusel ja sealt saab heade ilmaolude puhul liikuda jalgsi edasi mäe tippu ehk viimased ligi 200 meetrit. Selleks aga tuleb eelnevalt hankida mäeluba, mida saab teha internetis.

Soovitame mäeluba hankida varakult, sest tavaliselt ei anta seda välja rohkem kui vaid 150-inimesele päevas. Mäge vallutades soovitame olla ettevaatlik, sest Teide tipp ehk Pico del Teide on sedavõrd kõrgel, et õhk seal on tuntavalt hõredam kui merepinnal. Neil, kes põevad südame- ja veresoonkonnahaigusi võib ilmneda peapööritus ja iiveldus. Pahimal juhul võib see lõppeda teadvusekaotusega.
Olgu ka öeldud, et teadaolevalt tõusis esimese inimesena Teide tippu Edmund Scory ja see leidis aset aastal 1582..

Saare kliima

TENERIFE on reisihuviliste seas üks enim hinnatud saar just oma suurepärase kliima ja heade randade tõttu.
Tenerife paikneb samadel laiuskraadidel nagu Sahara kõrb ning Florida, valitseb pehme subtroopiline kliima, mis garanteerib aastaringselt sooja ilma – õhutemperatuur ei lange pea kunagi alla 19° ja ületab harva 30° piiri. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel aga jahutavad liigset kuumust. Ööpäeva keskmine temperatuur septembrist aprillini on 19 - 26 soojakraadi, suvel veidi enam. Ööd talveperioodil jahedamad. Veetemperatuur randades on keskmiselt 19-23°.

Tenerife on piirkonniti aga siiski väga erineva kliimaga. Saare lõunaosa rannajoonel laiutavad puhkusekuurortid, pakkudes aastaringselt turistidele erinevaid vee- ja maismaaspordi võimalusi ja rannamõnusid iseäralikes musta vulkaanilise liivaga supelrandades. Kui näiteks ka saare pealinnas Santa Cruzis on aastaringselt küllalt soe (sageli koos sademetega), siis sõites talvel ülikoolilinna San Cristóbal de La Lagunasse oleks hea kaasa haarata ka soojemaid riideid. Kõigest kümmekonna kilomeetri kaugusel võib õhutemperatuur ootamatult langeda ning kui saare lõunaosas on valitsev kuiv kliima, siis põhjaosas on vihmasajud sagedasemad. Merepinnast erinevatel kõrgustel asuvate piirkondade temperatuurierinevused võivad kohati olla aga väga suured.

Ere päike, kuiv kõrbeline kliima, värskendav briis, väga harva lühiajalised vihmasajud – selline pehme ja püsiv suvine kliima on Tenerife lõunaosas. Saare kliima võibki laias laastus jagada kaheks: põhjas (Valle de la Orotava, Puerto de la Cruz) on sajud sagedasemad ja õhk jahedam ning lõunas (Los Cristianos, Playa de las Américas, Los Gigantes) on ilm oluliselt kuivem ja päikselisem.

Aeg-ajalt väisab Tenerifet kaliima (calima). See on ilmastikunähtus, mil taevas kattub justkui uduga varjutades päikese, tuues endaga kaasa kõrge õhutemperatuuri. «Kui kaamelid Aafrikas perutama hakkavad, lööb õhu Kanaaridel paksuks,» nendivad kanaarlased muiates.
Kaliima, mida nimetatakse ka sirocoks(1), on Sahara kõrbest ja Sahelist(2) pärit peen liivatolm, mis siroco tuultega Kanaaridele ja üle Atlandi ka kaugemale jõuab. Olenevalt tuulest ja aastajast võib olla kaliima kas vaevu märgatav või siis väga intensiive ning kõrge õhutemperatuuri puhul nii mõnelegi täiesti talumatu. Sõltuvalt tuule suunast ja kiirusest võib kaliima korral olla nähtavus nagu keskmise udu korral Eestis. Kaliimaperiood võib kesta vaid mõne tunni, kuid ka mitu nädalat.
Kevad-suvisel ajal on kaliima saabumist aga lihtne ette ennustada – nimelt tekib taimede lehtedele vastu hommikut kastevesi enne kui Azooridelt jõuab Kanaaridele antitsüklon, mis Aafrika tolmu kinni püüab.

(1) Siroco on Vahemere keskosast ja Aadria merelt puhuv tuul, tugevaim sügisel ja talvel, mil tuule kiirus võib kohati ulatuda kuni 100 km/h.
(2) Sahel on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond. See on 5400 kilomeetri laiune ala Atlandi ookeanist Punase mereni, mis kokku hõlmab ligi 3 053 200 ruutkilomeetrit.

Loe lisa ja vaata pildialbumeid!