menu

Güímari püramiidid - müüt või tegelikkus?

Kanaari saarestiku arhipelaagi kuuluva Tenerife kaguosas paiknevad Güímari püramiidid on teadlaste ja asjaarmastajate seas juba aastakümneid tuliseid vaidlusi tekitanud. Hobiteadlaste töö on toonud saarele küll miljoneid eurosid, kuid nende tegevust ei peeta just kõige eetilisemaks.

 

Kivist hulktahukad, mis sarnanevad Egiptuse, Mehhiko, Peruu ja Kreeka püramiididele, ei oma tingimata kuigi suurt ajaloolist väärtust. Candelaria linnakese lähedale kerkinud ja kuue püramiidjat konstruktsiooni meenutava kivitrepi (algselt üheksa) maailmakuulsaks vaatamisväärsuseks upitamise eest tuleb tänada enne kõike norralasest rännumeest ja (pseudo)teadlast Thor Heyerdahli, kes möödunud sajandi 90ndatel väidetavalt Tenerife põllumeeste poolt laotud laavakivimi hunnikud maailma meediasse kergitas.

 

Thor Heyerdahl, kes oma muinasjutuliste «suurte avastustega» ka Ameerika mandril silma paistis, võitis hea tuttava ja Kanaari arhipelaagi meremagnaadi Fred Olseni sümpaatia, kes otsustas Güímari püramiidide alusesse maasse investeerida ning kiviehitised restaureerida. Ka Sitsiilia keskosas leidis Heyerdahl üles põllumeeste kätetööna loodud hiiglasliku kivikuhja, väites, et tegu on hoopis tuhandeid aastaid vana väärtusliku leiuga ning ehitatud mõne päikest kummardanud rahva poolt.
Heyerdahli teooria kohaselt on Güímari ja Ameerikas asuvate püramiidide vahel «kindel seos, mis vajab veel uurimist». La Laguna ülikooli teadlaste Cruz Jiménez ja Navarro sõnul aga pole midagi uurida, sest Tenerife püramiidide vanus ei ületa isegi 200 aastat.
«Äärmiselt eksitav on võrrelda Güímari püramiide egiptlaste või maiade kivihiiglastega, sest Tenerife püramiidid pole kunagi omanud mingisugust sakraalset tähendust,» kinnitavad teadlased.


Tenerife ajaloolaste, geoloogide ja pärimusteadlaste sõnul on Güímari püramiidid maaharijate poolt põldude puhastamise käigus ehitatud kivihunnikud, kus on arvestatud ka maastiku kujundamise elementidega.
Samuti ei leidnud kinnitust Heyerdahli teooria, justkui oleksid püramiidide all peidus guantšide muumiatega hauakoopad, mis kivilademete jalamile kogunevatele paranormaalsete nähtuste kummardajatele tänaseni suurt huvi pakuvad. 
Aga kuidas siis seletada Güímari püramiidide maa-tule-vee-päikeseusulisi tunnuseid?
Vastus võib peituda kasvõi selles, et maa-ala, kus 19.sajandil püramiidiks kuhjatud hiiglasliku kivitrepi astmed laiuvad, kuulus vabamüürlasest aadlikule Antonio Díaz Floresele, kes oma mõttekaaslaste sümboolikat ka Tenerifel suursuguselt jäädvustada püüdis.

Saare muinsusobjektide ja mälestusmärkide eest hoolitsevate ametnike sõnul ei ole Güímari püramiididel mingisugust tegemist Heyerdahli teooriaga, mis seonduks väheselgi määral guantšide ajalooga, vaid tegu on arhitektuuri ja kaasaegse kunsti erilise sünnitisega, mis võib sellegi poolest Tenerifet tutvustada kui vaatamisväärsus, pakkudes eelkõige omalaadset silmailu ja kivitreppide astronoomiline täpsus olgu vaatajate endi silmades. Kuid, eks vaata ise ja otsusta, millega tegu ...

 





galleryapart

© 2012-2024 TenerifeSiesta. All Rights Reserved.