languages
menu

Guantšide koopasaladused

Paljud kohanimed saarel on säilunud guantšide ajast. Neist on maha jäänud kaljujooniseid ja muumiaid mis sarnanevad Egiptuse muumiatele ning Mehhiko astmikpüramiide meenutavaid Güímari püramiidid. Guantšidel oli kasutusel vilekeel, mille abil suheldi vabalt kuni 14 km kauguselt. Suhteliselt hästi on säilunud üks suuremaid guantšide asustusi Las Gallettase ja Palm Mari vahelisel Rasca kaitsealal, kus on raske jalutada ilma, et guantšideaegsele potikillule peale ei astuks. Õnneks otsustas Kanaaride valitsus nimetatud piirkond sellisena säilitada, vastupidiselt kinnisvaraarendaja soovile rajada sinna golfiväljakud ning luksushotellid.

Põnevust tekitav on fakt, et guantšid valdasid sama hästi balsameerimiskunsti nagu egiptlased ning Lõuna-Ameerika indiaanlased. Mumifitseeriti ainult valitsevasse klassi kuuluvaid inimesi. Kõik see kinnitab veelgi kuulsa Norra maadeuurija Thor Heyerdahli teooriat, et need kultuurid olid omavahel seotud. Oma ülikute balsameerimise protsess nägi teadaolevalt välja järgmiselt: surnukeha pesti, eelmaldati siseorganid ning asendati need vulkaanilise liiva, sambla või puukoorega. Seejärel määriti keha kokku loomse rasva ja taimede seguga ning kuivatati mõned nädalad päikese käes. Lõpuks mässiti surnukeha loomanahkadesse ning asetati koopasse kas kivist või puidust alusele, et vältida kokkupuudet maapinnaga. Koopa ehk nekropoli sissepääs suleti kivimüüriga. Selliselt töödeldud surnukehi nimetasid guantšid xaxodeks.

 

Show

Hauakoopa animatsioon


On palju kirjutanud kuulsast nn. «tuhande muumia koopast», mis asub Herquesi lõhestikus ja koopa taasleidmist peetakse Kanaaride arheoloogia Pühaks Graaliks. Hispaania maadeuurija Viera y Clavijo kirjutas pärast koopa külastamist aastal 1776: «Sissepääs asub väga kõrgel ning selleni jõudmine on täis ohte. Koopas on muumiaid nii palju, et neid kokku lugeda oli võimatu. Need on laotud üksteise otsa viie-kuue kaupa riita. Meeste käed olid sirgelt keha kõrval, naistel aga kõhule asetatud.»

Üks esimesi eurooplasi, kellel õnnestus 1652. aastal näha Güimaris guantšide nekropoli oli inglise arst Thomas Nichols. Koopast leidis ta 300-400 muumiat. Ja guantšid, kes teda sellel retkel saatsid, väitsid, et saarel on vähemalt 20 sellist nekropoli. Osad neist muumiatest olid pandud laudadest asemetele, teised seisid aga seinte ääres. Nicholsi kirjelduse järgi olid kõik nad keeratud nahkadesse ning kinni seotud nahast rihmadega. Õmblused olid tehtud väga peenelt ning arsti hämmastas kui hästi muumiad säilinud olid. Kuna guantšid uskusid hauatagusesse ellu, siis pandi neile kaasa ka hauapanuseid, milleks olid tavaliselt savinõud, teokarpidest ja luudest valmistatud ehted ning kivist tööriistad.

Suurte nekropolide asukohad on tänaseni jäänud suuremale avalikkusele saladuseks, mida teavad ilmselt vaid vähesed asjassepühendatud.



Huvitavat

Saarest


 

 

 

galleryapart

© 2012-2017 TenerifeSiesta. All Rights Reserved.