Jõulud ja aastavahetus Hispaanias

Nii nagu kõikjal, nõnda on jõulud ka Hispaanias rõõmurohke ja säravate jõulutulede aeg. Shoppamise vaheajal käiakse imetlemas Beléni ehk jõulusõime ning aegsasti ostetakse jõululoterii pilet igasse peresse. Kolmekuninga päeval aga saabuvad Idamaa targad kingikottidega. Nagu eestlastele nii on ka hispaanlastele perekondlik traditsiooniline söömaaeg pühadekalendris tähtsal kohal.
Keskööl kutsub vali kellamäng öömissale ning jõululaupäevase söögilaua ümber kogunetakse alles pärast keskööd. Jõulu 1.püha veedetakse tihtilugu kirikus ja erinevatel pidustustel.
Hispaanias on jõuluaja üks märkimisväärsem osa traditsiooniline jõululoterii - El Gordo, mis on pühade sissejuhatust tähendanud juba 19.sajandi algusest saadik. Iga aasta 22.detsembril jälgivad toolidele naelutatud hispaanlased televiisorite ees võidunumbrite loosimist (Sorteo de Navidad), mida kannab televisioon üle kui pidulikku rituaali, kus lapsed teatavad võidunumbreid lauldes. Kogu tseremoonia kestab kolm ja pool tundi. Loosimist loetakse ka momendiks, mil jõulud jõuavad Hispaaniasse ja pidustused võivad alata. Võiduvõimalus on umbes 5%-l pileti ostnutel ja pilet võib maksta kuni 200€. Tihtilugu koguvad paljud inimesed raha kokku, et osta pilet kamba peale. Tavaliselt on igal aastal viimne kui pilet leidnud ostja ning kui neist peakski puudu jääma, siis kolmekuningapäeval toimub traditsiooniline teine loosimine - El Niño.

Hispaanlaste jõuluõhtu on perekeskne.
Hispaanias tähistatakse jõule perekeskselt. Nauditakse maitsvaid roogi ning jõululaupäeva ja jõulupäeva vahelisel ööl käiakse jõulumissal - Misa de Gallo. Pärast kesköist jumalateenistust ning õhtusööki täituvad tänavad tantsijate ja pealtvaatajatega. Jõulutantsuks on Jota, mille muusika ja sõnad on säilinud aastasadu. Andaluusias ja Extremaduras lauldakse tänavatel jõululaule (villancicos).
Tõsi, tänapäeval jäetakse üha enam öömissa vahele ning jõulude veetmine on keskendunud pereringis koosviibimisele ja roogade nautimisele.
Olenevalt piirkonnast leiab hispaanlaste jõululaualt kas kalkuni-, põrsa- või lambaprae. Teadagi ei puudu menüüst kala ja erinevad mereannid. Kuigi tuntakse ka Hispaanias verivorsti, mis küll erinevalt eestlasele tuttavast «jõulusümbolist» sisaldab riisi, mitte odrakruupi, siis hispaanlaste jõulumenüüsse see ei kuulu. Magustoiduks nauditakse traditsioonilist hispaania jõulumaiustust, mida kutsutakse turróniks. Maiustuste lauda täiendavad veel pähklid, martsipan ning erinevad polvorón- ja mantecado-küpsetised.
Ka 25.detsembril ehk jõulupäeval istutakse toidulaua ümber koos lähedastega ning jõuluvana ei kuulu hispaanlaste vanade traditsioonide hulka. Peamine kingituste jagamine toimub 6.jaanuaril ehk kolmekuningapäeval.

Süütute hingede päev - 28. detsember.
Jõuluaega kuulub Hispaanias ka nn. süütute hingede päev 28. detsembril (Día de los Santos Inocentes). Tegu on siis meile 1. aprilli meenutava naljapäevaga ja meediaski kohtab libauudiseid, mistõttu tasub ettevaatlik olla ja kõike mitte tõe pähe võtta.

12 viinamarja - 12 õnnelikku kuud.
Aastavahetusse kuuluvad Hispaanias kindlasti viinamarjad ja vahuvein (cava). Kui kell hakkab lähenema südaööle, kogunevad inimesed linnade ja külade keskväljakutele uut aastat tervitama. Kindlasti on neist igaühel kaasas 12 viinamarja. Kui kellatornist kuuldub esimene löök, pistetakse suhu ka esimene viinamari. Nii neelatakse iga kellalöögiga üks ja kes suudab õigeks ajaks kõik 12 viinamarja ära süüa, seda ootab ees 12 õnnerohket kuud. Ka on nii meestel kui naistel tavaks vana kombe kohaselt uusaastaööl kanda punaseid alusriideid, kuna õnne uueks aastaks lubavat seegi komme.

Idamaa targad toovad kingitusi.
Algselt tähistati 6.jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai sel päeval aga tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks, mil pühad toast välja pühitakse.
Kõikjal Hispaanias saabuvad 5 .jaanuaril kaamelite seljas Idamaa targad Gaspar, Melchor ja Baltasar, keda tuntakse ka kolme kuningana, kes Kristuse taevatähe juhatuse peale leidsid. See on võrreldav meile tuntud jõuluvana tulekuga. Idamaa targad saabuvad salapäraselt ööpimeduses ning jagavad kingitusi. Veel tänapäeval on mitmes peres traditsiooniks, et vanemad koos lastega pakuvad pikast teekonnast väsinud külalistele ja nende kaamelitele toidupoolist, mis jäetakse ukse taha. Imelisel moel on see hommikuks kadunud, toast aga leitakse sinna salapäraselt ilmunud kingipakid.
Kuid siiski, paljusid hispaanlaste peresid külastab tänapäeval ka jõuluvana ning tänu sellele avaneb eelkõige just pere väikseimatele võimalus saada kingipaki õnnelikuks omanikuks koguni kahel korral.

Jõulusõim - Belén.
Mitmel pool maailmas kujundatakse jõulude ajal kunstipäraseid kompositsioone Jeesuslapsest sõimes. Jõulusõime ehitamine on ka hispaanlaste vana traditsioon. Pea igas külas ja linnas leidub Mariat, Joosepit ja Jeesuse sündi kujutav kompositsioon, mida käiakse imetlemas kuni kolmekuninga päevani. Tihtilugu muudavad hästi läbimõeldud detailid, nagu näiteks veekosed ja valgustus, sõimekompositsiooni justkui elavaks.

Kataloonias peetakse üheks traditsiooniliseks jõulukujuks ka «kakijat» ehk caganeri, mis ennemuiste kujutas punase bareti ja palja istmikuga meest, kes roojab. Tänapäeval aga on nende populaarsete kujude «modellideks» tuntud inimesed, sageli poliitikud ja sportlased. Kuigi selliste kujukeste meisterdamine seondub enne kõike huumoriga, on ikkagi «kakija»-kujuks vormimine väljavalitule suur auasi. Traditsiooniline kuju tähistab maa väetamist ja põllumajandust.

Jõulupühad Hispaanias.
25.12. Día de Navidad - Jõulupäev.
01.01. Año Nuevo - Uusaasta.
06.01. Día de los Reyes Magos – Idamaa tarkade päev.
.